Kes on õigustatud saama pärandist sundosa?
Eesti pärimisõiguses on sundosa instituut loodud selleks, et kaitsta pärandaja kõige lähedasemaid pereliikmeid olukorras, kus pärandaja on nad testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma jätnud või nende osa ebaproportsionaalselt vähendanud. Sundosa regulatsioon tuleneb Pärimisseaduse (PärS) § 104-st.
Kes kuuluvad sundosa saajate ringi?
Vastavalt PärS § 104 lg 1-le on sundosa saamise õigus pärandaja:
- Alandane (laps, lapselaps jne);
- Abikaasa.
Oluline on rõhutada, et sundosa saamise õigus on neil isikutel vaid juhul, kui nad oleksid pärandaja seadusjärgsed pärijad juhul, kui testament või pärimisleping puuduks. Kui pärandaja on jätnud maha testamendi, millega on sundosa saaja pärandist ilma jäetud, on viimasel õigus nõuda pärandajalt sundosa.
Sundosa suurus ja arvutamine
Sundosa suurus on pool sellest väärtusest, mille sundosa saaja oleks saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). See tähendab, et kui seadusjärgne pärija oleks pärinud 1/2 pärandvarast, on tema sundosa 1/4 pärandvara väärtusest.
Sundosa ei ole pärandiosa pärandvaras, vaid rahaline nõue pärandaja pärijate vastu. See tähendab, et sundosa saaja ei saa automaatselt kaasomanikuks pärandvara esemetele, vaid tal on õigus nõuda pärijatelt rahalist hüvitist.
Olulised piirangud
Sundosa nõude esitamiseks on kehtestatud tähtajad. Vastavalt PärS § 108-le tuleb sundosa nõue esitada pärijale kolme aasta jooksul alates pärandi avanemisest ja teadasaamisest testamendi sisu kohta. Kui sundosa saaja on pärandist ilma jäetud, on soovitatav tegutseda kiiresti, et tagada oma õiguste kaitse.
Kas vajate selgust oma pärimisõiguslikus olukorras? Meie kogenud juristid on valmis teid aitama. Pöörduge Õigusabi 24 poole, et saada personaalne analüüs ja professionaalne õigusnõustamine juba täna!