Kodune ja notariaalne testament: Peamised erinevused
Eesti pärimisõiguses, mida reguleerib Pärimisseadus (PärS), on testamendi koostamiseks kaks peamist viisi: notariaalselt tõestatud testament ja kodune testament. Nende vahel valimine on kriitilise tähtsusega otsus, mis mõjutab pärandi jõustumist.
Notariaalselt tõestatud testament
Notariaalne testament on kõige turvalisem viis oma viimse tahte väljendamiseks. Vastavalt PärS § 23 on see dokument, mille notar on testamendi tegija tahte kohaselt koostanud ja tõestanud.
- Eelised: Notar kontrollib testamendi tegija teovõimet ja selgitab õiguslikke tagajärgi. Testament kantakse Testamentide Registrisse, mis tagab selle leidmise pärast pärandaja surma.
- Kehtivus: See on tähtajatu ja selle vaidlustamine on oluliselt keerulisem.
Kodune testament
Kodune testament on erandlik vorm, mida reguleerib PärS § 23 lg 1 p 2. See jaguneb kaheks: tunnistajate juuresolekul tehtud testament ja omakäeliselt kirjutatud testament.
- Tunnistajate juuresolekul: Testamendi tegija kirjutab dokumendi alla vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul.
- Omakäeliselt kirjutatud: Testamendi tegija kirjutab kogu teksti algusest lõpuni oma käega, märkides kuupäeva ja allkirja.
- Oluline piirang: Kodune testament kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle koostamisest, kui pärandaja vahepeal ei sure (PärS § 29). See on mõeldud ajutiseks lahenduseks erakorralistes olukordades.
Kumb valida?
Notariaalne testament on alati eelistatud, kuna see välistab vormivead ja tagab õiguskindluse. Kodune testament on riskantne, kuna selle säilimine ja hilisem tõestamine võib osutuda keeruliseks. Kui soovite, et teie vara jaotuks täpselt teie tahte kohaselt, on notari poole pöördumine kõige kindlam tee.
Kas vajate abi oma pärimisküsimuste lahendamisel? Meie kogenud juristid Õigusabi 24 platvormil on valmis teid aitama. Võtke meiega ühendust juba täna ja saage personaalne analüüs oma olukorrale!