Lapse hooldusõiguse korraldamine peale lahutust
Eesti perekonnaseaduse (PKS) kohaselt on vanematel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt PKS § 122 lg 1 säilib vanematel ühine hooldusõigus ka peale abielu lahutamist. See tähendab, et oluliste otsuste langetamisel lapse elukoha, hariduse ja tervise osas peavad vanemad jõudma kokkuleppele.
Kuidas saavutada kokkulepe?
Kõige eelistatum viis on vanematevaheline kirjalik kokkulepe. See dokument peaks sisaldama:
- Elukorraldust: Kus laps elab ja kuidas toimub suhtlus teise vanemaga.
- Otsustusõigust: Kuidas jagatakse vastutus igapäevaste ja oluliste küsimuste üle.
- Elatist: Lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kord vastavalt PKS § 97-le.
Kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, on võimalik pöörduda kohtusse. Kohus lähtub otsuse tegemisel alati lapse huvidest (PKS § 126). Kohus võib määrata lapse elukohaks ühe vanema elukoha ja anda talle õiguse otsustada lapse igapäevaste küsimuste üle, kuid üldjuhul säilib ühine hooldusõigus ka siis, kui laps elab vaid ühe vanema juures.
Millal on võimalik hooldusõiguse piiramine?
Erandjuhtudel, kui ühine hooldusõigus kahjustab lapse huve, võib kohus ühe vanema taotlusel või eestkosteasutuse ettepanekul anda hooldusõiguse vaid ühele vanemale. See on siiski äärmuslik meede, mida kohus rakendab vaid juhul, kui vanemad ei ole suutelised koostööd tegema ja see mõjutab negatiivselt lapse heaolu.
Soovitame tungivalt konsulteerida spetsialistiga, et koostada juriidiliselt korrektne kokkulepe, mis kaitseb nii teie kui ka lapse õigusi. Meie arenenud tehisintellekt Õigusabi 24 on valmis analüüsima teie unikaalset olukorda ja pakkuma personaalset nõustamist. Võtke meiega ühendust juba täna, et tagada oma lapsele turvaline tulevik.