Müügilepingust taganemise õiguslikud alused
Müügilepingust taganemine on õiguslik toiming, millega lepingupool vabaneb oma kohustustest. Eestis reguleerib seda Võlaõigusseadus (VÕS). Taganemine on võimalik eelkõige juhul, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116).
Millal on taganemine lubatud?
Lepingu rikkumine on oluline, kui see annab kahjustatud poolele aluse eeldada, et ta ei saa lepingust oodatud kasu. Taganemine on õigustatud, kui:
- Teine pool ei täida kohustust ka pärast täiendava tähtaja andmist (VÕS § 114).
- Rikkumine on tahtlik või raske hooletus.
- Teine pool teatab, et keeldub kohustuse täitmisest.
Kuidas taganemisavaldust esitada?
Taganemine toimub avaldusega teisele lepingupoolele (VÕS § 188). Avaldus peab olema selge ja ühemõtteline. Soovitame selle esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri), et tagada tõestusmaterjal vaidluste korral. Taganemisega muutuvad mõlemad pooled kohustustest vabaks ning juba täidetu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 189).
Olulised piirangud
Oluline on meeles pidada, et taganemisõigust ei saa kasutada, kui rikkumine on väheoluline või kui leping on juba täielikult täidetud. Samuti on tarbijal eraldi õigus taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul vastavalt VÕS § 56-le.
Kas vajate abi lepingu analüüsimisel või taganemisavalduse koostamisel? Meie kogenud juristid on valmis teid aitama. Pöörduge Õigusabi 24 poole juba täna, et saada personaalne analüüs oma olukorrale!