Pärimine seaduse järgi Eestis
Kui isik sureb ilma kehtiva testamendi või pärimislepinguta, toimub pärimine vastavalt pärimisseadusele (PärS). See tähendab, et vara jagatakse kindlas järjekorras seadusjärgsete pärijate vahel.
Seadusjärgsed pärimisjärjekorrad
Pärimisseaduse § 11 kohaselt jagunevad pärijad kolme järjekorda:
- Esimene järjekord: Pärandaja alanejad sugulased, ehk lapsed. Kui laps on surnud, pärivad tema lapsed (lapselapsed). Abikaasa pärib koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
- Teine järjekord: Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad (õed-vennad ja nende lapsed).
- Kolmas järjekord: Kui teise järjekorra pärijaid ei ole, pärivad vanavanemad ja nende alanejad (onud-tädid ja nõod).
Abikaasa õigused
Abikaasa on eriline pärija. Vastavalt PärS § 16-le pärib abikaasa lisaks oma poolele ühisvarast ka osa pärandvarast. Kui abikaasa pärib koos esimese järjekorra pärijatega, saab ta ühe neljandiku. Kui ta pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta poole pärandist. Kui teise järjekorra pärijaid ei ole, pärib abikaasa kogu vara.
Mida teha, kui pärijaid pole?
Kui seadusjärgseid pärijad ei ole või nad loobuvad pärandist, läheb vara vastavalt PärS § 18-le kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi omandisse. See on põhjus, miks testament on oluline, kui soovite vara suunata konkreetsele isikule või organisatsioonile.
Kas vajate selgust oma pärimisasjades? Meie kogenud juristid on valmis teid aitama. Esitage oma küsimus Õigusabi 24 tehisintellektile juba täna, et saada personaalne analüüs ja kindlustunne tuleviku osas!