Reaalservituudi seadmine: Õiguslikud alused
Reaalservituut on kinnisasja koormatis, mis annab koormatud kinnisasja (teeniv kinnisasi) omanikule kohustuse taluda teise kinnisasja (valitsev kinnisasi) omaniku teatud tegevust või piirata oma õigusi. Reaalservituudi seadmist reguleerib Asjaõigusseadus (AÕS) § 172–183.
Kuidas servituuti seada?
Reaalservituudi seadmine toimub üldjuhul notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. Vastavalt AÕS § 173 lg 1 peavad kinnisasjade omanikud sõlmima notariaalse lepingu, milles määratletakse servituudi sisu ja ulatus. Seejärel tuleb esitada avaldus kinnistusosakonnale servituudi kandmiseks kinnistusraamatusse.
Olulised aspektid:
- Kinnistusraamatu kanne: Servituut tekib alles pärast selle kandmist kinnistusraamatusse (AÕS § 173 lg 2). See tagab õiguskindluse ja avalikkuse.
- Valitsev ja teeniv kinnisasi: Servituut peab tooma kasu valitsevale kinnisasjale, mitte olema seotud vaid isikuga. See on reaalservituudi ja isikliku kasutusõiguse peamine erinevus.
- Tasuta või tasuline: Pooled võivad kokku leppida servituudi eest makstavas tasus, kuid see ei ole kohustuslik.
Millal on servituut vajalik?
Kõige sagedamini seatakse reaalservituute juurdepääsu tagamiseks (tee servituut) või tehnovõrkude (torustikud, kaablid) paigaldamiseks. Kui naabrid kokkuleppele ei jõua, võib tekkida vajadus kohtuliku servituudi seadmise järele, kuid see on viimane abinõu.
Kas vajate abi servituudilepingu koostamisel või soovite analüüsida oma kinnistu koormamise võimalusi? Meie kogenud juristid Õigusabi 24 portaalis on valmis teid aitama. Esitage oma küsimus meie tehisintellektile juba täna ja saage personaalne õiguslik analüüs!