Sõiduki omaniku vastutus liiklusrikkumiste korral
Eesti õigusruumis on sõiduki omaniku vastutus reguleeritud eelkõige liiklusseaduse (LS) sätetega. Paljud autoomanikud eksivad arvates, et nad ei vastuta, kui roolis oli keegi teine. Tegelikkus on aga keerulisem.
Omaniku vastutus ja LS § 188
Liiklusseaduse § 188 kohaselt vastutab mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja sõidukiga toime pandud väärteo eest, kui rikkumine on fikseeritud automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga (näiteks kiiruskaamerad). Sellisel juhul saadetakse trahviteade sõiduki omanikule. Kui omanik ei olnud ise roolis, on tal kohustus tuvastada tegelik sõidukijuht. Kui omanik ei suuda või ei soovi juhti tuvastada, jääb vastutus omanikule.
Teise juhi ja kaasreisija rikkumised
Kui sõidukit juhtis teine isik ja tegemist ei ole automaatse järelevalvega, vastutab üldjuhul konkreetne sõidukijuht. Siiski on omanikul tsiviilõiguslik vastutus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060 alusel, mis käsitleb suurema ohu allika valdaja vastutust. See tähendab, et kui sõidukiga tekitatakse kahju, võib kannatanu nõuda hüvitist ka omanikult, kes saab hiljem nõude tegeliku juhi vastu esitada.
Kaasreisija rikkumiste eest (näiteks turvavöö mittekasutamine või prügi aknast viskamine) vastutab reeglina reisija ise. Kuid juhil on kohustus tagada, et kõik reisijad järgiksid ohutusnõudeid. Kui juht lubab reisijal rikkumist toime panna, võib juht saada karistada LS § 223 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt reisijate veol kehtestatud nõuete rikkumist.
Kokkuvõte
Omanik vastutab automaatse järelevalve korral solidaarselt, kuni tegelik juht on tuvastatud. Muudel juhtudel lasub vastutus vahetul toimepanijal, kuid omanik võib olla kaasvastutav tsiviilõiguslikus kahjuhüvitamise protsessis.
Kas vajate täpsemat analüüsi oma olukorrale? Meie tehisintellektil põhinev õigusabi on valmis teid aitama. Esitage oma küsimus Õigusabi 24 süsteemis juba täna ja saage personaalne õiguslik hinnang!