Töölepingu erakorraline ülesütlemine rikkumise tõttu
Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on rikkunud oma tööalaseid kohustusi või jätkanud rikkumist hoolimata hoiatusest. See protsess on reguleeritud töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel.
Millal on ülesütlemine õigustatud?
TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui töötaja:
- on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
- on töökohustusi rikkunud süüliselt ja oluliselt;
- on viibinud tööl joobeseisundis;
- on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, mis tingib usalduse kaotuse.
Menetlusnõuded ja hoiatus
Enne lepingu ülesütlemist on tööandja kohustatud töötajat eelnevalt hoiatama (TLS § 88 lg 3). Hoiatus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et oleks võimalik tõendada selle kättetoimetamist. Hoiatuses tuleb selgelt välja tuua rikkumise olemus ja hoiatada, et korduva rikkumise korral võidakse tööleping lõpetada. Erandiks on rasked rikkumised, kus usalduse kaotus on nii suur, et töösuhte jätkamine ei ole mõistlikult võimalik.
Ülesütlemisavaldus
Töölepingu ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 85 lg 1). Avalduses tuleb tuua välja ülesütlemise põhjus ja kuupäev. Tööandja peab arvestama, et ülesütlemine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Kui töötaja on ametiühingu usaldusisik või rase, kehtivad täiendavad kaitsemeetmed.
Õiguskaitse
Töötajal on õigus vaidlustada ülesütlemine töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest. Ebaõige ülesütlemise korral võib tööandja olla kohustatud maksma hüvitist.
Kas vajate täpsemat analüüsi oma olukorrale? Meie tehisintellektil põhinev Õigusabi 24 assistent aitab teil hinnata ülesütlemise õiguspärasust. Võtke meiega ühendust ja saage personaalne õiguslik hinnang juba täna!